Saturday, November 12, 2011

20.11.2011

In a very bad place right now.
I hate all of this shit.
Fuck YOU.
Fuck you all.

I think I'll go to Boston...
I think I'll start a new life,
I think I'll start it over, where no one knows my name,
I'll get out of California, I'm tired of the weather,
I think I'll get a lover and fly him out to Spain...
Oh yeah and I think I'll go to Boston,
I think that I'm just tired
I think I need a new town, to leave this all behind...
I think I need a sunrise, I'm tired of the sunset,
I hear it's nice in the Summer, some snow would be nice...

Thursday, July 14, 2011

14.07.2011

Pedofiilid, perverdid ja olematu puhkusaeg.
Kolmel töökohal töötamine ei ole naljaasi. Naljaasi pole ka see, kui keegi ei saa aru, miks ma end nii süüdi tunnen, et ma seda tegema pean.
Vahet pole, viis aastat veel siis on niikuinii kõik.

Oh, kui hea on tagasi olla.

Ma ei taha siin olla. No kohe üldse ei taha siin olla.
Gosh, i need drugs.

I miss all the people there, like Jose and Pol and Celvin and Chen Jin and Jonathan and most of all my family there...


Päeva Laul: Coldplay- The Scientist.

Wednesday, July 6, 2011

06.06.2011

I´m back home.

Ok, I just finished work and in a cafe, but you get it.

Too exhausted still, but thought I´d mention that this place is opened for business again.
I thought for a very long time if I´m gonna open this place up, but it would feel weird if I didn´t. Hah, too much angst left I guess.

Point is, things are going to change. I pulled myselt out of that self-destructive hole that I was in, this year really changed me. I´m trying really hard not to come out like a complete cliche, but those are called like that for a reason, aren´t they?

Anyway, cause my other blog failed to work in China, let´s see what´s gonna happen. Right now I don´t know. Having this people-related-social-disfunction-cultureshock-thingy.
One day at a time.

Hope to see you all soon, especially those who I haven´t met yet.
(Jes & Prim, call me, you changed your numbers, I don´t have them...)


Päeva Laul: Cui Jian- Cheng Shi Ban Fu

Saturday, August 7, 2010

07.08.2010

Teisipäeval, 10.08 kell 15.00 toimub Viru tänava Kehrwiederi välisterassil muhe ja vahva väike üritus. Mängib akustiline (siiski väikese võimendusega) bänd, üritus ise on tasuta. Sellegipoolest, kuna me ründame massiga töötava asutuse laudu-toole, oleks viisakas, kui laudkonna peale ikka mõni kohvi- või koogiost tehakse. Samuti võib ka mind otseselt toetada poetades bändi mütsi sisse head-paremat.
Tahaks kindlasti kõiki, kes mind viimase kahe aasta jooksul toetanud on, veel viimast korda näha. Ja teile suur pai teha :)
Ajame juttu, laulame, valame õnnepisaraid ja oleme lihtsalt vahvad. Be there or be square!

Hirvepargi-seltskond: olete samuti oodatud teisipäeva lõunal üritusest osa võtma, astuge läbi ja keerutame jalga. Hiljem jätkub pidu Hirves, sealt kunagi, kui pimedus on muutunud selliseks, et silm endam ei seleta, edasi Woodstockis. Hirve jõuan mina orienteeruvalt 19.30-21.00. Peame maha ühe korraliku viimase peo, sellise, mis mulle Hiinas olles ka meelde jääb.

Väljalennuni 6 päeva.





Päeva Laul: Bryan Adams- 18 til I die.

Wednesday, August 4, 2010

04.08.2010

Mul on ainult 7450 puudu. Võrreldes 98 000 on see kommiraha.
Kommiraha, mida mul praegu küll veel pole.

Aga selle nädala jooksul toimub üks väga väike üritus, kuhu te kõik võiksite tulla. Aeg täpsustamisel, asi on tasuta (aga omage kohviraha).
Räägime juttu, teeme happy-dance´i ja oleme lihtsalt vahvad.
Homme rohkem infot, olen praegu täiesti surnud. Täna oli väga edukas päev.

Fuck yeah, iga päevaga tundub, et läheb sõiduks.
Jee. Telefoniraamat (nüüdseks ainult lehed, tegelikult. Patt oleks seda raamatuks nimetada) lendas suure kaarega aknast välja. Ja siis viisin prügikasti.

Aitäh, et vastu pidasite.
Vahet pole, ma tänan ja heietan siis, kui on selleks aeg ja koht.

Ühesõnaga igasugune info hüvastijätuasjade kohta tuleb siia, üritame kuidagi aega leida :)


Päeva Laul: Mika- Love Today.

Saturday, July 31, 2010

31.07.2010

Ma ei julge oma lootusi kõrgeks ajada, aga natuke häid uudiseid on tulnud. Ma ei julge veel loota, aga ma ei saa sinna midagi parata. Emaga rääkisime täna juba kohvrite ostmisest. Oi, persse, kui ma nüüd feilin. Ma ei tea, kas ma sellest välja tulen, rääkimata emast.

Muidu läheb hästi, kui kõik see muretsemine välja jätta. Polegi nagu midagi vahepeal toimunud, same old. Töö sadamas, töö linnas, töö öösiti, mingis mõttes ka töö kodus. Eile käisin üle pika aja õhtul jälle väljas, silmasin Niidukit, Lompi, Aimarit, Maikot-Maarjat, Katret, Martinit, Triinut, Hertsi; hiljem Woodsis ka Amigot. Mõnus, rahulik õhtu oli. Eile hommikupoole käisin motomeeste kogunemisel, see andis suht palju jõudu-jaksu ja tahtmist oma kestast välja tulla.

Ma olen eneselegi teadmatutel põhjustel hakanud õhtuti ja väga vara hommikuti, kui tööd pole ja und samuti mitte (4.00. see ei ole vist enam okei) jooksmas käima. Tuli lihtsalt tahtmine, mitte mingi oi-ma-astusin-nüüd-kaalule-ja-ma-polegi-alakaaluline- pean-nüüd-trenni-tegema olukorralaadne.

See pidev ootamine ja teadmatus päädib peagi minu närvisüsteemi varisemisega. Eile, kui Arts helistas ja konkreetselt sitta loopima hakkas läks närv vähe mustaks.Ja täna hommikul, kui tööle minnes oma kuradi tuld üles ei leidnud. Äkilisus on välja löönud. Eks ta ole.

Olen täheldanud, et olen viimasel ajal vaiksemaks jäänud. Rohkem oma märkmikusse kirjutama hakanud. Võibolla on see võrdelises seoses tarvitatava alkoholikogusega, mis on märkimisväärselt viimasel ajal kahanenud. Ei taha nagu enam ka. Ah, küll see üle läheb.

Ma arvan, et aeg on üks suits teha ja mail.ee´d veel ahistada. Veel on aega...PERSSE, MA EI LEIA OMA FAKING TIKKE ÜLES.
sitapead.
kuradi karma.



Päeva Laul:Landon Pigg- The Way It Ends.

Tuesday, July 27, 2010

27.07.2010

Käige lihtsalt putsi kõik.

The look on my mother´s face brings tears and apathy in my eyes. Anger towards myself. And such disappointment. I can´t stand looking at her. Can´t do this anymore.

I´m sorry, mom, that I took such a risk.
I´ve caused more trouble than I´m worth.


I cried on the bus today. This is where I ended up.
Great. Just great.



Päeva Laul: Bryan Adams- Never Let Go.

Saturday, July 24, 2010

24.07.2010

Asjad hakkavad laabuma ja mina rahunema. Ma olen suhteliselt jama kokku keeranud enda peas ja põhimõtetes ning ei oska enam eriti midagi öelda ega teha. Hirm on põhimõtete kadumise ees, hirm on kaotada usku iseendasse. See oli vast ainud halvamaiguline mõte täna.

Üldiselt läheb enam-vähem. Leidsin inimese, kes väidab, et ma olen eriline ja kes ka tegelikult huvitub minust nii, et ma ei tunne hirmu. Ma võiksin temasse ära armuda, see oleks ütlemata lihtne, aga ma ei tea, kas see oleks hea mõte. Ma ei tea, kas ma suudaksin ümber kasvada, vähemalt mitte veel. Mu elu on olnud mõnusas tsentrifuugitavas töö- ja mõnuainete-narkomaania äramärgitud ja auhinnalisel kohal. Etalon. Täielik.

Mulle meeldib mu teekond ja koht, kus ma täna seisan, teadmata, mis saab edasi. Kas üldse saab? Täna on vastus jah, sest ma olen nii kuradi positiivses tujus- võib-olla on asi selles mõnusas sombuses ilmas, mis mulle tõesti sobib ja meeldib. Igatahes, kõik on lahtine, aga esimest korda ei tunne ma tuleviku ees hirmu. Ma ei usu, et ma enam kaon, ma tulen sellest "endasse-usu-kaotamisest" täie tervisega välja. Ma jään ellu ja mitte selles lääges, emotsionaalses mõttes vaid justsamuses füüsilises mõttes. Ma saan hommikuti voodist välja.

Ma tunnen täna vist, et minust hoolitakse.
Ja seda paljude inimeste poolt.
Teie toetus on mulle oluline, aitäh.


Päeva Laul: Lifehouse- First Time.

Tuesday, July 20, 2010

20.07.2010

Ma olen praegu tööl.
Ja ma olen nii vihane, et mu käed värisevad.

Kes kurat oled sina, et minu nime enda mingisuguses haiges külgelöömisplaanis kasutada? Kust võtad sa õiguse öelda kellelegi, et ma kepin ta meest, keda ma praktiliselt ei tunnegi, sõimates mind valelikuks tõpraks? Sa oled haige sitapeast värdjas ja usu mind, kui too mees, kellega ma oletatavalt magan sinuga ühele poole saab ja sinust midagi veel alles on, võtan ma su ise ette. Usu mind, et sellega see komejant siin ei lõppe, oh ei, kaugeltki mitte.
Türa, kui mitu korda olen teile kõigile öelnud, et kui teil on midagi öelda, siis öelge mulle seda näkku. Kui te seljataga aga mind ja minu avatust ära kasutate (kui ma nimetan end hooraks, siis ei tähenda see seda, et ma kõiki mehi valimatult koguaeg kepiksin) siis hoidku selle eest, mis saama hakkab.

Sinuga ma veel klaarin seda jama mis sa kokku keerasid. Ma hoian end praegu ainult seepärast tagasi, et asjaosaline palus. Tal on eesõigus, minugipoolest.



Päeva Laul: Marilyn Manson- Angel With Scabbed Wings.

Saturday, July 17, 2010

17.07.2010

Haigelt nostalgiline olek on täna. See kuradi palavik võiks üle minna.
Kaks päeva praktiliselt ainult kirju saatnud, helistanud, ministeeriumides ringi jooksnud ja ennast AC/DC, GGG ja Tõnis Mäega ravinud. Konkreetne päevalaul ajab mind mõnusalt hommikuti voodist välja ja sunnib tööd tegema ning mitte alla andma. Poole tunni pärast lähen tsikliga sõitma, teen paar tiiru ümber Tallinna ja asun jälle sponsoritega toimetama. Jutu mõte? Sain aru, et tuleb leida midagi, mis aitaks mul ennast motiveerida (oh kui palju kehvu ja perversseid nalju saaks siin genereerida) ning positiivset meelt hoida. Vaid nii saab midagi tehtud.
Hääled sisse ja läheb!


Päeva Laul: Tõnis Mägi- Kuldaja Rock n´Roll

Thursday, July 15, 2010

15.07.2010

Kosmilise õnne abil lähen ma täna HIM-ile. Maailmas leidub ka häid inimesi.

Siia postitamine tundub nii sisutühi ja tuim viimasel ajal. Pole nagu mõtet sellel jamal. Jeah, midaiganes. Enamik ajast olen ma niikuinii tööpsühhoosis ja autopiloodil.

Käisin eile ola endises lasteaias, ronisin üle aia ja istusin liivakasti äärel, kus kord tehti foto minust ja Kerlist, kui me lahku läksime. Maarika, Triinu, kaksikud Kadi ja Kaisa, eile vast esimest korda mõtlesin, mis neist saanud on.
Ah, ma ei tea. Sellel pole mõtet praegu, las olla. Mis ma ikka seda vana vimma ja rõõmu välja kaevan.


Päeva Laul: HIM- Heartkiller

Saturday, July 10, 2010

10.07.2010

Kontoriseinad ajavad mind juba endast välja.
Eilne... Ei, nii võib ka.



RETSEPT SUUREPÄRASEKS TÖÖPÄEVAKS.
Koostisosad:
100 g viina
500 ml Carriba valge rumm
300 ml Liviko kadakamarja Gin (38%)
3 Presidendi Pilsnerit
4 Zip Grapefruit
5 ZIP Lemon-Cactus või Cactus-Lemon
350 g viina
1 A Le Coq Pilsner
200 ml Jack Daniel´si
1 liiter samakat 4-6 peale.

Valmistamine: Tarbi ühtlaselt ja segamini kõiki komponente hommikust peale. Lisandina võib soovi korral tarbida vesipiipu või käia Pirital ujumas, vastavalt maitse-eelistustele. Tarbimine lõpetada hetkel, mil sa hakkad enda ümber olematuid asju nägema. Magada 45 minutit ning suubuda tööle- fuck yeah, see on priceless.

Tarbimine omal vastutusel.



Päeva Laul: Black Sabbath- Paranoid.

Friday, July 9, 2010

09.07.2010

Suht mingi emo magab mu selja taga.

Ma ei saa veel HRList kirjutada, asi on veel liiga värske. Kui igatsus kord üle läheb, üritan sõnadesse panna.
Üldse on kõik kuidagi väga ülekoormav ja tuim. Tõusen, töötan, joon, kepin, koju magama.Kurb, reaalne ja aus. Ma ei tea, kuidas ma tänase-pühapäevani üle elan. Südametunnistus ütleb, et ma läheks koju, ei teeks debiilseid draamakoldeid ja teeks Hiinaga tööd. Joan Jett minus aga ei lase seda teha. Mulle öeldi paar päeva tagasi, et ma olen eriline inimene ja nüüd see kummitab mind. Mul on raske seda uskuda, kuna ma endast ise väga lugu ei pea. Ei, ärge saage valesti aru, ma hindas ja armastan ennast, aga ma usun ka, et ma lõikan, mida külvan. Nagu me kõik, eks?
Ma nautisin üleeilset ilma, kui lauspadukat tuli. Selline tundetu, puhas ja tühi tunne tuli peale. Et justkui ma oleksin võimeline paremuse poole muutuma.

Saate aru, mind lihtsalt ei koti enam mitte miski. Miski ei liiguta mind, ei vaimselt ega füüsiliselt. Kui ma nii palju ei töötaks oleks ma surnud.
Mul on hirm, et ma ei suuda enam voodist üles tõusta.
Ma ei jaksa olla üksi aga ma ei jaksa ka olla kellegagi koos.

Ma lihtsalt ei tea enam.



Päeva Laul: Joan Jett/The Runaways- Cherry Bomb.

Thursday, July 1, 2010

01.07.2010

5 tundi on veel tööd jäänud ja siis saab 3 tundi magada. Jee.
Homne päev on vist enam-vähem korras, väike närv on vaid sees; homme uude firmasse tööle. Ja loomulikult aasta tippsündmus: HRL, niiet saate pühapäevani minust rahu, pisikesed.

Valikuid, kuhu edasi minna on palju. Otsustustahet ja -võimet pole aga üldsegi ja mul on hirm. Ma tunnen end nii väikesena ja jõuetuna, samas tohutult vanana. Persse, millist elu ma elanud olen. Kahetsen? Veidi. Ennekõike olen siiski üsna õnnistatud tundega- edu teile selle tee järgitegemisel, sitapead. Mu elus on juhtunud vähe head, kuid see headus on ikka absoluutne ning piiritu, jääv. Ülejäänud aeg on lihtsalt monotoonne saast, mida ma tööga ja iseenda rahuldamisega täidan. Kuidas iganes te seda nimetate, see jääb samaks. Oh, kuis sappy on tänane tuju.

"I don't care if it hurts
I want to have control
I want a perfect body
I want a perfect soul
I want you to notice
When I'm not around
You're so fucking special
I wish I was special
But I'm a creep
I'm a weirdo
What the hell am I doing here?
I don't belong here"




Päeva Laul: Radiohead- Creep

01.07.2010

No ma kohe ei saa ka ühte fuckin õhtut väljas olla ilma, et ma kellegi elu perse keeraksin. Eks ma siis vabandan su ees, et ma ei pea inimestest kolme meetri kaugusel olema, kui ma nendega räägin. Vabandust, et ma üldse räägin. See kui sa paned peale sildi "keeluala" ei tähenda seda, et ma ei võiks teist inimest puudutada. Ma saan aru, et ta on sulle oluline ja kui ma tunneks ka endasugust inimest, ei laseks ma teda kuhugi vastava inimese lähedusse. Aga sa pead natukene usaldamist õppima. Kui ma midagi ütlen, siis hoian ma sellest ka kinni.

Ilus algus ilusale kuule. Asi on nüüd selline, et kuna ilmselgelt ei saa maenam inimestega hakkama, siis ma pean veidi aega üksi olema. Peale HRLi loomulikult. Üks nädal seljakotiga Eestis. Ei teeks üldse paha.
Kõik õue mängima. Eks minagi, sest kodus norutad ei maksa. Lähen parem muudan midagi ja elan veidi.
Proovi sinagi.


Päeva Laul: Colbie Caillat- The Little Things.0

Sunday, June 27, 2010

27.06.2010

Viimased kolm päeva muutsid mu elu.

Ma ei taha enam selline olla, nagu viimased paar kuud. Või samas jällegi, kuidas võtta, kuidas seda mõista... Oli hea, oli tore ja humoorikas ning ma ei tahaks mingil juhul seda kõike olematuks teha. Lihtsalt midagi peab muutuma ja kohe. Ma kasvasin niivõrd palju tõsisemaks nende viimaste päevadega, et ma ei oska enam "Hanna olla". Ma ei kujuta ette, et ma oleksin selline nagu paar nädalat tagasi Woodstockis koos Muksi või Artsi või Pauliga. Või kellega iganes. See pole oluline, ei oma tähtsust.

ELO muutis mu elu, see muutis mind.

Midagi peab muutuma.
Kõik peab muutuma.

Hirm on teada saada, kes on mu tõelised sõbrad.

"Nobody said it was easy; Noone ever said it will be so hard"

Päeva Laul: Coldplay- The Scientist

Friday, June 25, 2010

25.06.2010

Jaanipäev oli nagu Hanna jaanipäevad ikka.
Mis seal ikka. Tore oli, kuni kestis. Hommikul niivõrd tore enam polnud.
Eile oli ka vahva, kuni mingi piirini (nahhui, ma ei ole sul mingi hoor, et sa minu peale sülitada võiksid. käi putsi)

Täna lähen ära, kolmeks päevaks metsavahele targaks saama. Kained kolm päeva. Can you fuckin believe it. Ma ei jõua ära oodata, et saaks Tallinnast ära.

Ma oleksin võinud kirjutada teab kui värvika postituse, aga pole mõtet. Hetked on olulised ja võib-olla ainus hetk, mille ma sellest jaanist kaasa võtaks, oli rannatripp I ja Miku+ Ossu+ Hanna Viimsis kell kuus hommikul ringi trippimas.

K:"Hanna, sa oled epic!"
Olen küll jah.

Kõik õue tantsima ja aidaa, Tallinn!


Päeva Laul: Alanis Morissette- Hand In My Pocket.

Tuesday, June 22, 2010

22.06.2010

Tuju kõigub.
Viis minutit tagasi olin suhteliselt nukker ja valmis kirjutama mõne ennasthaletseva postituse. Nüüd aga panin peale Billy Idol´i ja tuju muutus maagiliselt.
Ma võiks öelda, et tsüklist on hea väljas olla, kui see vaid nii oleks. Tsüklist väljas, ma mõtlen.

Teeks endale lihtsalt otsa peale, oleks lihtsam. Ma saan aru, et homme on uus ja parem päev ja kõik läheb paremaks ja muud sellist imalat jampsi. Aga ma ei jõua enam homset ära oodata. Mul on sellest sarkasmist ja läägest suhtumisest, mõnitamisest ja külgeajamisest küllalt. Endas ja oma faking litsakusest küllalt.
Mul on tunne, nagu mängiks ma eluga Vene ruletti ja praegu on elu kord.

Emme ütles mulle eile, et ma lähen ikka väga suure müdinaga põrgusse. Ma absoluutselt ei kahtlegi selles. Vähemalt on olnud ilus sõit.
Elagu rock n´fuckin roll.

Ma olen üksi ja sellega enam-vähem alati rahul olnud. Üldjoontes vähemalt. Midagi ei ole muutunud, aga täna õhtul ei taha ma küll üksi olla. Ma tunnen oma surnud sõpradest nii puudust, täpsemini Mikust, kellest siis veel. Minult küsitakse nii tihti, et kaua ma ikka seda ühte teemat ajan, miks ma sellest juba lahti ei lase. Persse, ma ei saa, ma ei oska ja lisaks on mul pidevalt tunne, et ta on kohal, siin, minu juures. Ja nii väga teeb haiget just see, et ma ei saa teda puudutada, temaga rääkida ja tema nõu kuulda võtta. Mul on kahju, et ma tundsin teda, kui ma veel nii noor olin, ma ei osanud seda kõike hinnata. Nii palju jäi ütlemata. Ma tunnen puudust ta käte soojusest ja sellest, kuidas ta mu pisara kord ära pühkis; tema taganematust optimismist ja elurõõmust. Seevastu ei mäleta ma enam seda häält, mida ta naerdes tegi, isegi, kui ta naeratus on mul silme ees.
Tema on see põhjus, miks ma olen nii kuradi edasirühkiv (või nagu Taavi ütles, optimistlik tuleviku suhtes, jäädes realistlikuks) ja ikka veel elus. Ma veel olen ja tunnen ning see ei lase mul alla anda.

Tema on see, kelle pärast ei saa ma Hiinaga alla anda.



Päeva Laul: Billy Idol- Dancing With Myself; Nickelback- Far Away

Saturday, June 19, 2010

19.06.2010

Paul pole lohh mees ja mina pole libu.
Vähemalt nii nad väidavad. Huvitav on see, miks me endid ise sellisteks peame?
Koskla tekiila on ikka omaette väärt kraam.
Pool-elavad kujutluspildid mu elust.
Te ei kujuta ette, kui palju debiilikuid praegu ringi liigub.
Issand, kuidas ma jõule vihkan.

Persse, ma arvan, et närvisüsteem ütleb enne üles, kui maks/süda/kopsud/magu/neerud.
Persse, persse, persse.

Kallid Elu24 reporterid, joodikutest suitsunuiavad teismelised ja kõik te pederastid, kes te Angeli kinni panete: palun tehke ühiskonnale teene ja kaaluge suitsiidi.

Aitäh!


Päeva Laul: Supertramp - Bloody well right

Thursday, June 17, 2010

17.06.2010

Ma vihken puberteediealiste põhjendamatut draamaisu ja sellega kaasnevaid "ma-nüüd-otsustasin-et-ma-ikkagi-vihkan-sind" laineid.
Laske mul lihtsalt rahus oma kuradi jalgpalli (täna on Prantsusmaa-Mehhiko, tuleb hea mäng, kui on töö kõrvalt aega)vaadata ja heade inimestega vestelda.

EDIT: ei viitsi enam huumorit teha. Ma ausalt ja tõsimeeli arvan, et mina olen see ainuke normaalne inimene Maa peal. Persse, selleks ei pea isegi keskmiselt normaalne olema, et aru saada kui palju debiilikuid olemas on.
Ei ole eriti heas kainusastmes. Või siis vastupidi. Ühesõnaga, plaanime sellist hoogu sees hoida, kuni maks, süda, kopsud või mõni muu ebaoluline või keerulise nimega asi üles ütleb, et saaks VIIMAKS ometigi mullatoidule.
Tegelikult on tuju sitaks hea, ärge saage valesti aru. Ma olen ju NORMAALNE.



Päeva Laul: The White Stripes- Seven Nation Army ("I´m going to WITCHITA!")